Fotokonkurss “Mitmekesine Põhja-Tallinn”

Põhja-Tallinn, mis on koduks enam kui 60 tuhandele tallinlasele, on viimastel aastatel läbinud suuri muutusi. Kunagine tööstus- ala ja sellega ajalooliselt seotud agulipiirkond, mis nõukogude ajal unarusse jäi on uut renessanssi kogedes muutunud Tallinna üheks põnevamaks elamupiirkonnaks ja loomekeskuseks. Kalamaja uuenemine on olnud kõige kiirem, kuid muutused on jõudnud ka Koplisse ja Pelguranda. Võib julgelt väita, et Põhja-Tallinnas kohtame kõige rohkem eriilmelisust pealinnas, sest aja jooksul on vanade puit- ja uuemate kivist korterelamute, tööstuse ja mahajäetuse sümbioosis tekkinud huvitav ning omanäoline kooslus ning ulatuslik on olnud ka uute elanike saabumine – Põhja-Tallinnast on saanud noorte jaoks populaarseim elamupiirkond Tallinnas.

Lääne-Euroopas, kus linna arendamisel on peamine tegevussuund võetud erinevate avaliku sektori tasandite ja kodanike koostööle, on viimastel aastakümnetel järjest enam uuritud, kuidas Põhja-Tallinnale sarnaseid eriilmelisi linnaosasid saaks paremini arendada ja linlikku elustiili atraktiivsemaks muuta selleks, et tasakaalustada linnade laialivalgumist. Linnajuhte, planeerijaid ja teadlasi paelub, kuidas ja milliseid strateegiaid kasutades on kõige tulemuslikum selliseid piirkondi kujundada. Kas õigem on lasta sellel omasoodu areneda vastavalt elanike ja ettevõtete nägemusele ja initsiatiivile aktiivselt sätestada teatud kriteeriumid, eeskirjad, millest arendamisel juhinduda või püüelda võimalikult suurele koostööle erinevate osapoolte vahel.

Ida-Euroopa linnades on avaliku sektori roll olnud üldjuhul viimastel aastakümnetel tagasihoidlikum kui Lääne-Euroopa linnades, nii linnade muutumist Ida-Euroopas sageli nimetatud arendaja-juhtitud linnastumiseks. Samas on viimastel aastatel ka Ida-Euroopas muutunud olulisemaks kodanikualgatus ja asumiseltsid, kes üha häälekamalt avaldavad oma arvamust oma elukeskkonna kujundamisel ja planeerimisel. Sellline kodanikuaktiivsuse kasv on suurim miljööväärtuslikes piirkondades. Sarnaseid muutused on toimunud ka Tallinnas, arendajate kõrval on oluliseks huvitühmaks kerkinud asumiseltsid ja neid leidub kõige enam justnimelt Põhja-Tallinnas ning sellest järgmise sammuna otsitakse üha enam ka omavahelisi koostööpunkte, näiteks „Koostöö hea tava“, millele andsid 2014. aasta veebruaris allkirja 49 Tallinna erineva organisatsiooni esindajad.

Selge on see, et Põhja-Tallinna-laadsed populaarsed ja kiiresti muutuvad piirkonnad tekitavad linnaplaneerijatele peavalu erinevate huvide arvestamisel ja  tasakaalustamisel, arvestades nii olemasolevat keskkonda kui soovi muutusteks. Siinne elanikkond on rahvuse, hoiakute ja arusaamade ning elulaadide poolest kirju. Kõiki hääli kuulda võtta on peaaegu võimatu, ühtede huvirühmade teistele eelistamine aga kohatu ning ülalt-alla avaliku sektori tahtmist läbi suruda nii vanamoeline kui rahaliselt keeruline. Seega on linnaplaneerijate jaoks etniliselt kirjus, muutuvas ja mitmekesises piirkonnas linna jaoks suureks väljakutseks arendajate ja erinevate elanikerühmade huvi ja koostöö kasvatamine, osalemaks linna arendamises ja planeerimisprotsessis. Oluline on seejuures küsimus, kuidas inimesed seda mitmekesisust ise näevad ja millisena ette kujutavad?

Tartu Ülikooli Rände ja linnaruuringute keskus on üks 14st partnerist rahvusvahelises teadusprojektis DIVERCITIES “Governing Urban Diversity: Creating Social Cohesion, Social Mobility and Economic Performance in Today’s Hyper-diversified Cities” (www.urbandivercities.eu/). Projekti eesmärgiks on leida, kas ja kuidas saaks Euroopa linnade mitmekesiseid piirkondi arendada ja kuidas erinevaid sotsiaal-majanduslikke probleeme lahendada. Üle Euroopa on projekti kaasatud 13 linna. näiteks Pariis, Rotterdam, Kopenhaagen, Budapest ja Varssavi ning uuritakse konkreetseid eripalgelisi piirkondi. Tallinnas on meie uurimisalaks Põhja-Tallinn (uurimisala tutvustust vt: https://www.youtube.com/watch?v=AqbjzHLMAtY).

Projekti laiem eesmärk on selgitada välja, kuidas mitmekesistes linnaosades koos elavad inimesed mitmekesisust kogevad ja näevad. Senistes uuringutes käsitletakse mitmekesisust sageli negatiivses võtmes, pöörates tähelepanu näiteks keelebarjäärile või rassivihale. DIVERCITIES projekt keskendub mitmekesisusega seotud positiivsetele aspektidele ja võimalustele ehk kuidas mitmekesisust üldise heaolu eesmärgil paremini ära kasutada või enda heaks tööle panna.

Lisaks uurimistööle korraldab Tartu Ülikooli Rände ja linnauuringute keskus koostöös Põhja-Tallinna linnaosavalitsusega ka fotokonkursi „Mitmekesine Põhja-Tallinn“. Konkursi eesmärgiks on näha, kuidas tajutakse mitmekesisust Põhja-Tallinnas, olgu see siis seotud linnaruumi, inimeste või tegevustega.  Fotode sisu piiranguks on pildistaja fantaasia ja eetilisus (seda inimeste pildistamisel) ning parimad fotod selguvad rahvahääletuse tulemusena. Peapreemiaks on 500 EUR ning lisaks väiksemad preemiad.

Fotokonkursi algus on 15. september 2014 ja fotosid ootame 15. oktoobrini 2014 e-kirja aadressil cmus@ut.ee. Iga osaleja saab saata kuni kolm fotot, mis kõik laetakse Tartu Ülikooli Rände ja linnaruuringute keskuse veebilehele aadressil cmus.ut.ee, kus toimub ka rahvahääletus. Täpsem info fotokonkursi tingimuste kohta on kättesaadav samuti aadressil cmus.ut.ee ja Põhja-Tallinna Valitsuse Facebooki lehel www.facebook.com/PohjaTallinn