Enel Pungase doktoritöö kaitsmine 13.november 2018

13. novembril 2018 kell 12.15 kaitses Enel Pungas TÜ senati saalis doktoritööd „Differences in Migration Intentions by Ethnicity and Education: The Case of Estonia“ (Rahvus ja haridus rändekavatsuste mõjuritena Eesti näitel) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal.

Juhendaja:
professor Tiit Tammaru (TÜ ÖMI)

Oponent:
professor Zaiga Krisjane, PhD (Läti Ülikool)

Prof. Tiit Tammaru, Dr. Enel Pungas ja Professor Zaiga Krisjane

Doktoritöö kokkuvõte:
Käesolev väitekiri annab panuse ida-lääne rände uuringutesse, keskendudes Euroopas toimuvale ajude äravoolu ja ajude raiskamise arutelule ning etniliste vähemuste integratsiooniga seotud probleemidele Eestis. Peamine väitekirja eesmärk on välja selgitada rahvuse ja hariduse rolli rändekavatsuste kujunemisel. Rände ja hariduse ning rände ja rahvuse suhete uurimiseks on Eesti huvitav riik, sest alates 1991. aastast on toimunud märkimisväärne väljaränne, samas on siin majanduslikult paremini toime tuldud kui paljudes teistes uutes liikmesriikides; lisaks on Eestis märkimisväärne venekeelne rahvusvähemus.

Ülikoolilõpetajate osakaal väljarännanutest on palju väiksem kui nende proportsioon kogu Eesti elanikkonnast, seda nii enne kui pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. See on erinev paljudest teistest Euroopa ida-lääne rändes osalevatest, sealhulgas endise Nõukogude Liidu territooriumi riikidest. Aja jooksul on kõrgharidusega inimeste osakaal Eestist väljarändajate hulgas vähenenud. Emigratsiooni suurenemine 2000. aastatel oli tingitud maapiirkondade elanike arvu kasvust väljarännanute hulgas.

Hariduse ja tagasirändekavatsuste seoste analüüs näitab, et haridustase ise ei ole seotud naasmisplaanidega. Küll aga on üleharituna sihtriigi tööturul osalemine selgelt seotud suurema valmisolekuga tagasi tulla. Sarnane, kuigi mõnevõrra nõrgem tulemus on kutseharidusega isikutel. Inimesed, kes on omandanud (vähemalt osaliselt) oma hariduse Soomes, on valmis rändele järgnenud esimestel aastatel enam tagasi pöörduma, samas kui nende naasmise tendents näitab negatiivset sõltuvust riigis elamisajast. See näitab, et sihtriigis omandatav haridus viib parema sotsiaalse integratsioonini.

Haridustaseme ja etnilise päritolu vahel on oluline vastasmõju. Alates 2004. aastast on madalama ja kõrgema haridustasemega venelastel suurem võimalus emigreeruda kui keskharidusega venelastel, mis näitab, et haritud rahvusvähemustel ei ole Eestis eestlastega võrdseid karjäärivõimalusi. Rahvusvähemused on eestlastest enam valmis välismaal õppima, mis näitab, et etnilised erinevused on sügavad. Need, kes ei tunne ennast etniliste eestlastena (peamiselt venelased), soovivad tunduvalt vähem ka tagasi pöörduda. Seda võib seletada kas väiksema Eestiga seotusega või diskrimineerimise tajumisega riigis.

Koolitüüpide võrdlus näitab, et vene õppekeelega koolide lõpetajatel on eestikeelse kooli lõpetanutega võrreldes tunduvalt suurem soov õppida välismaal – ja üllatuslikult on mitmekeelsete koolide lõpetajatel veelgi tugevamad lahkumiskavatsused. Siiski on neil vastanutel, kes identifitseerivad end eestlastena, kuid õpivad vene õppekeelega koolis, suurem tõenäosus jätkata õpinguid välismaal, kui eestikeelses koolis õppivatel eestlastel.

Etnilised erinevused on sügavalt seotud välismaal õppimise kavatsustega. Nn suure isiksuseomaduste viisiku isiksuse tunnustest suurendab avatus uutele kogemustele soovi välismaale õppima minna. Kõrgharidusega vanemate lapsed on enam valmis välismaal õppima. Liikuvus- ja sotsiaalne kapital on olulised – enda, aga ka sõprade või pereliikmete välismaal elamise kogemus ja nii tekkinud võrgustikud teevad välismaal õppimise otsuse tõenäolisemaks.

Selle väitekirja tulemused näitasid Eesti rändealaste kavatsuste mõjutajaid, kuid samal ajal täiendasid ida-lääne rände kirjandust üldiselt. Siiski, rahvusvahelise rände keerukuse ja dünaamilisuse tõttu on teemas veel palju avastada. Arvestada tuleb maailma rahvastiku kasvava heterogeensusega, mis mitmekesistab rändekäitumist ning nõuab rändeprotsesside põhjalikuks mõistmiseks nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete meetodite kasutamist.

This entry was posted in News. Bookmark the permalink.