Keiu Telve kaitses hargmaisuse teemalist doktoritööd

26. augustil 2019 kaitses Keiu Telve doktoriväitekirja „Hargmaine perekond Eesti ja Soome vahel“.

Keiu Telve

Juhendajad:
vanemteadur Aimar Ventsel, TÜ
professor Tiit Tammaru, TÜ

Oponendid:
PhD Mari Korpela, Tampere Ülikool
PhD Maarja Kaaristo, Manchesteri Metropoli Ülikool, Tartu Ülikool

Kokkuvõte: 
Käesolev doktoritöö uurib Eesti-Soome vahelise pendeltöö mõju peresuhetele. Töö koondab viite iseseisvat teadusartiklit, mis avavad oskus- ja lihtööd tegevate Eesti meeste ja nende perekondade nägemust sellest, kuidas Soomes töötamine on mõjutanud pereelu ja suhteid lähedastega. Töörände põhjused on tihedalt seotud soorollide, perekonna ootuste ja tänapäevaste mobiilsusvõimalustega ning paljudel juhtudel valitakse Soomes töötamine eesmärgiga parandada lähedaste majanduslikku elujärge. Kuue aasta pikkune etnograafiline välitöö näitab, et hargmaised peremustrid on mõjutatud Soome kultuurist ja ühiskonnast, vaba ja tööaja muutunud vahekorrast ning lahusolekuga kaasnevast suuremast lähedusvajadusest. Pendeltöötajate elu ei ole kerge – pendeldamist on emotsionaalselt raske taluda, see on väsitav, võtab palju aega ning vajab väga suurt paindlikkust ja valmisolekut pidevalt kohaneda. Hargmaiste perekondade elurütm ja hakkamasaamine on väga individuaalne – osale perekondadest piiriülene suhtlemine ei sobi, teised aga oskavad selle enda jaoks sobilikuks muuta. Sealjuures teevad pereelu veelgi raskemaks ühiskonnas levivad stereotüübid ning üldine negatiivne kuvand pendeltöötajatest. Doktoritöö esitab tasakaalukama vaate kahes riigis elamisele ning toob esile argipraktikaid, mis aitavad peresuhteid üleval hoida. Pendeltöö on enamjaolt kaalutletud valik ja mõtestatud karjääristrateegia, millega kaasnevad nii majanduslikud kui sotsiaalsed muutused, mis hakkavad mõjutama ka teisi elu aspekte, sealjuures pereelu. Doktoritöö näitab, kuidas hargmaise eluviisiga kanduvad väärtusmudelid ühest riigist teise. Soomes töötamine mõjutab seda, kuidas mehed pereelust räägivad ja selles osalevad, kuivõrd nad kasutavad peredele mõeldud sotsiaaltoetusi ning kuidas nad laiemalt näevad oma isarolli. Hargmaiste meeste jaoks ei ole oluline vaid raha teenimine, samavõrra tähtis on olla perekonnaga nii sotsiaalmeedia kui külaskäikude kaudu kontaktis – heade suhete hoidmine on nende jaoks väga oluline. Vaatamata sellele, et üldjuhul pendeldab perekonnas vaid mees, saab pendeltöötajate perekonda ning kõiki pereliikmeid pidada hargmaisteks. Piiriülene elamine on kogu perekonna igapäevaseks reaalsuseks ning pereliikmed mobiilsusprotsessidesse distantsilt kaasatud.

This entry was posted in News. Bookmark the permalink.