Planeerimiskonverents 2019 „Demokraatia ja tehnoloogia ühises ruumis“

Hea Eesti planeerijate ja ruumist mõtlejate kogukond!

Ootame Teid kõiki taas Tartusse arutlema Eesti elukeskkonna planeerimise kõige intrigeerivamate küsimuste üle.

V Tartu Planeerimiskonverents „Demokraatia ja tehnoloogia ühises ruumis“ toimub 7.-8. novembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses.

 

Kava on leitav ja registreerida saab konverentsi kodulehel: http://planeerimiskonverents.ut.ee/

Osalustasu on soodsam 9. oktoobrini.

Suur tänu neile, kes on juba registreerinud. Jagage konverentsiinfot kindlasti oma võrgustikes ja kogukondades.

Juubelikonverentsi peaesinejad on:

  • Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor, avalikule ruumile keskenduva Eesti inimarengu aruande 2019/20 peatoimetaja.

Avaettekanne 7.novembril „Meie ühine ruum – Eesti ruumiline arengutee“.

  • Andres Sevtšuk, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlane.

Peaettekanne 8. novembril „Avaliku ruumi ja liikumisviiside seosed“ .

Lisaks on konverentsi kavas 12 teemasessiooni uutest üldplaneeringutest, avaliku ruumi kvaliteedist, transpordi pikaajalistest planeerimisest, targast linnast ja maast, tehnoloogia arengu mõjust, kaasamisest linna- ja regionaalplaneerimises, planeerimise kaasaegsest metoodikast, ruumiplaneerimise ja turvalisuse seostest, Eesti regioonide arenguväljavaadetest ja paljust muust.

Konverentsi raames toimuvad huvilistele Tartu ekskursioonid: „Tartu kesklinna külmajaam“, „Tähepargi ja Riia kvartali uued arenduspiirkonnad“, „Tänavakunst Tartus – mõtlemiseks linnaplaneerijale“ ja „Poollooduslikud maastikud linnas“.

Osalema ootame kõiki kelle töö ja huvi seondub ruumiotsuste tegemisega. Traditsiooniliselt on meiega linna- ja regionaalplaneerimisega tegelevad teadlased, ettevõtjad ja praktikud. Oodatud on ka teiste eluvaldkondade esindajad ja aktiivsed ruumist mõtlejad.

Konverentsi peakorraldajateks on Tartu Ülikool ja Eesti Planeerijate Ühing. Konverentsi toetavad Tartu Ülikool, EL URBACT programm, Rahandusministeerium, Tartu Linnavalitsus, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Maastikuarhitektide Liit.

Info

Koduleht: planeerimiskonverents.ut.ee

Email: planeerimiskonverents@ut.ee

Posted in News | Leave a comment

Keiu Telve kaitses hargmaisuse teemalist doktoritööd

26. augustil 2019 kaitses Keiu Telve doktoriväitekirja „Hargmaine perekond Eesti ja Soome vahel“.

Keiu Telve

Juhendajad:
vanemteadur Aimar Ventsel, TÜ
professor Tiit Tammaru, TÜ

Oponendid:
PhD Mari Korpela, Tampere Ülikool
PhD Maarja Kaaristo, Manchesteri Metropoli Ülikool, Tartu Ülikool

Kokkuvõte: 
Käesolev doktoritöö uurib Eesti-Soome vahelise pendeltöö mõju peresuhetele. Töö koondab viite iseseisvat teadusartiklit, mis avavad oskus- ja lihtööd tegevate Eesti meeste ja nende perekondade nägemust sellest, kuidas Soomes töötamine on mõjutanud pereelu ja suhteid lähedastega. Töörände põhjused on tihedalt seotud soorollide, perekonna ootuste ja tänapäevaste mobiilsusvõimalustega ning paljudel juhtudel valitakse Soomes töötamine eesmärgiga parandada lähedaste majanduslikku elujärge. Kuue aasta pikkune etnograafiline välitöö näitab, et hargmaised peremustrid on mõjutatud Soome kultuurist ja ühiskonnast, vaba ja tööaja muutunud vahekorrast ning lahusolekuga kaasnevast suuremast lähedusvajadusest. Pendeltöötajate elu ei ole kerge – pendeldamist on emotsionaalselt raske taluda, see on väsitav, võtab palju aega ning vajab väga suurt paindlikkust ja valmisolekut pidevalt kohaneda. Hargmaiste perekondade elurütm ja hakkamasaamine on väga individuaalne – osale perekondadest piiriülene suhtlemine ei sobi, teised aga oskavad selle enda jaoks sobilikuks muuta. Sealjuures teevad pereelu veelgi raskemaks ühiskonnas levivad stereotüübid ning üldine negatiivne kuvand pendeltöötajatest. Doktoritöö esitab tasakaalukama vaate kahes riigis elamisele ning toob esile argipraktikaid, mis aitavad peresuhteid üleval hoida. Pendeltöö on enamjaolt kaalutletud valik ja mõtestatud karjääristrateegia, millega kaasnevad nii majanduslikud kui sotsiaalsed muutused, mis hakkavad mõjutama ka teisi elu aspekte, sealjuures pereelu. Doktoritöö näitab, kuidas hargmaise eluviisiga kanduvad väärtusmudelid ühest riigist teise. Soomes töötamine mõjutab seda, kuidas mehed pereelust räägivad ja selles osalevad, kuivõrd nad kasutavad peredele mõeldud sotsiaaltoetusi ning kuidas nad laiemalt näevad oma isarolli. Hargmaiste meeste jaoks ei ole oluline vaid raha teenimine, samavõrra tähtis on olla perekonnaga nii sotsiaalmeedia kui külaskäikude kaudu kontaktis – heade suhete hoidmine on nende jaoks väga oluline. Vaatamata sellele, et üldjuhul pendeldab perekonnas vaid mees, saab pendeltöötajate perekonda ning kõiki pereliikmeid pidada hargmaisteks. Piiriülene elamine on kogu perekonna igapäevaseks reaalsuseks ning pereliikmed mobiilsusprotsessidesse distantsilt kaasatud.

Posted in News | Leave a comment

Kadi Mägi doktoritöö kaitsmine 13. november 2018

Kadi Mägi kaitses 13. novembril doktoritööd “Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia” (Venekeelse elanikkonna elukohasegregatsioon ja integratsioon Eestis) ning omandas filosoofiadoktori kraadi inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal.

Juhendaja: vanemteadur Kadri Leetmaa (TÜ ÖMI)

Oponent: professor Gideon Bolt (Utrechti Ülikool, Holland).

Juhendaja Kadri Leetmaa, Kadi Mägi ja oponent Gideon Bolt

 

Doktoritöö kokkuvõte:

Käesolev doktoritöö keskendub venekeelse elanikkonna elukohasegregatsioonile ja integratsioonile Eestis. Eesti on näide endisest Nõukogude Liidu osast, kuhu sotsialismiperioodil toimunud sisserände järel jäi 1990. aastate alguseks elama arvukas peamiselt venekeelne immigrantrahvastik. Kuna sisserändajad asusid saabudes elama kindlatesse piirkondadesse ja linnades kindlatesse linnaosadesse, siis paiknes siinne immigrantrahvastik üleminekuaja alguses asustussüsteemis kontsentreeritult ja linnades segregeerunult. Eestis on rahvusgruppide vahelisi erinevusi uuritud palju, kuid indiviidi vaatenurk uuringutest suuresti puudub. See doktoritöö püüab seda tühimikku täita ja analüüsida etnilist elukohasegregatsiooni rohkem indiviidi seisukohast vaadatuna. Töö eesmärk on selgitada, kuidas ja miks segregatsiooni kontekst eesti- ja venekeelse elanikkonna jaoks muutub ning kuidas elamine erinevas keele- ja kultuurikeskkonnas mõjutab akulturatsiooni protsesse. Doktoritöö tulemustest selgub, et nõukogude perioodil kujunenud suur etniline elukohasegregatsioon on siiani püsinud ja isegi kasvanud. Mõlema rahvusgrupi rändekäitumine on selliseid trende toetanud. Venekeelne elanikkond on viimaste aastakümnete jooksul olnud üsna vähemobiilne ja seepärast on nende elukohamustrid sarnased nõukogude perioodil väljakujunenud mustritele. Kui venekeelne elanikkond elukohta vahetab, siis liiguvad nad peamiselt naabruskondadesse, kus on ees suur omakeelne kogukond: paljude vene emakeelega inimeste jaoks muutub rände läbi nende kodu lähiümbrus veelgi venekeelsemaks. Vastupidiselt venekeelsele elanikkonnale muutus eestlaste jaoks elukeskkond rände läbi enamasti eestikeelsemaks. Venekeelne elanikkond on Eestis elanud aastakümneid, kuid see grupp on seni tugevalt jäänud vene identiteedi juurde ja vaid vähesed määratlevad end eestlasena. Töö tulemused näitavad, et elukoha keeleline keskkond mõjutab etnilise identiteedi muutust väga oluliselt: eestikeelses keskkonnas elavad vene kogukonna liikmed vahetavad palju sagedamini oma vene identiteedi eesti identiteedi vastu. Doktoritöö tõi välja ka väga muret tekitava suundumuse Eesti linnades: sotsiaalmajanduslik ja etniline segregatsioon on hakanud üha enam kattuma.

Posted in News | Leave a comment

Enel Pungase doktoritöö kaitsmine 13.november 2018

13. novembril 2018 kell 12.15 kaitses Enel Pungas TÜ senati saalis doktoritööd „Differences in Migration Intentions by Ethnicity and Education: The Case of Estonia“ (Rahvus ja haridus rändekavatsuste mõjuritena Eesti näitel) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal.

Juhendaja:
professor Tiit Tammaru (TÜ ÖMI)

Oponent:
professor Zaiga Krisjane, PhD (Läti Ülikool)

Prof. Tiit Tammaru, Dr. Enel Pungas ja Professor Zaiga Krisjane

Doktoritöö kokkuvõte:
Käesolev väitekiri annab panuse ida-lääne rände uuringutesse, keskendudes Euroopas toimuvale ajude äravoolu ja ajude raiskamise arutelule ning etniliste vähemuste integratsiooniga seotud probleemidele Eestis. Peamine väitekirja eesmärk on välja selgitada rahvuse ja hariduse rolli rändekavatsuste kujunemisel. Rände ja hariduse ning rände ja rahvuse suhete uurimiseks on Eesti huvitav riik, sest alates 1991. aastast on toimunud märkimisväärne väljaränne, samas on siin majanduslikult paremini toime tuldud kui paljudes teistes uutes liikmesriikides; lisaks on Eestis märkimisväärne venekeelne rahvusvähemus.

Ülikoolilõpetajate osakaal väljarännanutest on palju väiksem kui nende proportsioon kogu Eesti elanikkonnast, seda nii enne kui pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. See on erinev paljudest teistest Euroopa ida-lääne rändes osalevatest, sealhulgas endise Nõukogude Liidu territooriumi riikidest. Aja jooksul on kõrgharidusega inimeste osakaal Eestist väljarändajate hulgas vähenenud. Emigratsiooni suurenemine 2000. aastatel oli tingitud maapiirkondade elanike arvu kasvust väljarännanute hulgas.

Hariduse ja tagasirändekavatsuste seoste analüüs näitab, et haridustase ise ei ole seotud naasmisplaanidega. Küll aga on üleharituna sihtriigi tööturul osalemine selgelt seotud suurema valmisolekuga tagasi tulla. Sarnane, kuigi mõnevõrra nõrgem tulemus on kutseharidusega isikutel. Inimesed, kes on omandanud (vähemalt osaliselt) oma hariduse Soomes, on valmis rändele järgnenud esimestel aastatel enam tagasi pöörduma, samas kui nende naasmise tendents näitab negatiivset sõltuvust riigis elamisajast. See näitab, et sihtriigis omandatav haridus viib parema sotsiaalse integratsioonini.

Haridustaseme ja etnilise päritolu vahel on oluline vastasmõju. Alates 2004. aastast on madalama ja kõrgema haridustasemega venelastel suurem võimalus emigreeruda kui keskharidusega venelastel, mis näitab, et haritud rahvusvähemustel ei ole Eestis eestlastega võrdseid karjäärivõimalusi. Rahvusvähemused on eestlastest enam valmis välismaal õppima, mis näitab, et etnilised erinevused on sügavad. Need, kes ei tunne ennast etniliste eestlastena (peamiselt venelased), soovivad tunduvalt vähem ka tagasi pöörduda. Seda võib seletada kas väiksema Eestiga seotusega või diskrimineerimise tajumisega riigis.

Koolitüüpide võrdlus näitab, et vene õppekeelega koolide lõpetajatel on eestikeelse kooli lõpetanutega võrreldes tunduvalt suurem soov õppida välismaal – ja üllatuslikult on mitmekeelsete koolide lõpetajatel veelgi tugevamad lahkumiskavatsused. Siiski on neil vastanutel, kes identifitseerivad end eestlastena, kuid õpivad vene õppekeelega koolis, suurem tõenäosus jätkata õpinguid välismaal, kui eestikeelses koolis õppivatel eestlastel.

Etnilised erinevused on sügavalt seotud välismaal õppimise kavatsustega. Nn suure isiksuseomaduste viisiku isiksuse tunnustest suurendab avatus uutele kogemustele soovi välismaale õppima minna. Kõrgharidusega vanemate lapsed on enam valmis välismaal õppima. Liikuvus- ja sotsiaalne kapital on olulised – enda, aga ka sõprade või pereliikmete välismaal elamise kogemus ja nii tekkinud võrgustikud teevad välismaal õppimise otsuse tõenäolisemaks.

Selle väitekirja tulemused näitasid Eesti rändealaste kavatsuste mõjutajaid, kuid samal ajal täiendasid ida-lääne rände kirjandust üldiselt. Siiski, rahvusvahelise rände keerukuse ja dünaamilisuse tõttu on teemas veel palju avastada. Arvestada tuleb maailma rahvastiku kasvava heterogeensusega, mis mitmekesistab rändekäitumist ning nõuab rändeprotsesside põhjalikuks mõistmiseks nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete meetodite kasutamist.

Posted in News | Leave a comment

Külalisdoktorant töörühmas märts-juuni 2018

Rände- ja linnauuringute töörühma saabus kolmeks kuuks külalisdoktorant Oğuz Kuş İstanbuli Ülikoolist.

Oğuz’i peamiseks uurimisteemaks on Süüria sõjapõgenike vastased vihakõned internetis (negatiivsed kommentaarid). Tekstikaeve meetodit kasutades uurib ta negatiivsete kommentaaride tausta ja sügavamaid põhjuseid. Kes ja kellele on sõjapõgenikud kõige rohkem vastukarva ning mis seda põhjustab.

Eesti külastusega soovib ta suurendada oma teoreetilisi teadmisi sisserändajate kohta ning luua dialoogi kohalikul tasemel.

Oğuz Kuş’iga saab kontakti: oguz.kus@istanbul.edu.tr  või Vanemuise 46 ruum 242.

 

 

Posted in News | Leave a comment

Töörühma uus juht on Kadri Leetmaa

Järgmised kaks aastat on rände-ja linnauuringute töörühma juhiks inimgeograafia vanemteadur Kadri Leetmaa.

foto LeetmaaKadri on töörühma liige alates 2005. aastast, kui alustas siin doktoriõpinguid. Praeguseks on Kadri olnud juhendajaks paljudele üliõpilastele ja hilisematele kolleegidele. Kadri soovib hoida töörühma kõrget akadeemilist taset ning suurendada nähtavust maailma ja Eesti kontekstis.

Töörühma eelmine juht 2016-2018, Daniel B. Hess lõpetas edukalt oma kaks aastat kestnud uurimistöö Eestis ning naases tagasi kodumaale. Tema karjäär jätkub Ameerikas Buffalo Ülikooli linna- ja regionaalplaneerimise õppetooli juhina. jätkub ka Danieli koostöö meie töörühma ning Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga.

Posted in News | Leave a comment

Eesti inimarengu aruanne 2016/17

Ilmus Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru peatoimetatud ja 40 teadlase koostatud Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“

Eesti keeles 1. juunil 2017 ilmunud aruannet saab mugavalt veebis lugeda www.inimareng.ee

Eesti inimarengu aruande 2016/2017 “Eesti rändeajastul” põhisõnumid:

  1. Heaolu ja ränne on omavahel tihedalt seotud. Viimase 25 aasta jooksul on inimarengu indeksiga mõõdetud heaolu Eestis kasvanud ühe kiiremana  Euroopas.
  2. Tänapäeva Eesti on hargmaine: omavahel tihedas suhtluses olevad kogukonnad, ettevõtted ja inimesed asuvad nii Eestis kui ka välismaal.
  3. Eestis toimub rändepööre: üha enam inimesi soovib siin elada. Samas pole sisseränne võluvits, mis ühiskonna probleemid lahendab.
  4. Suurenev sisseränne asetab rahvussuhted uude valgusesse. Ühtne, eesti ja vene keele põhjal eristamata lasteaed ja kool saab olla rahvusrühmade vahelise suhtluse käivitaja ning tööturg selle juurutaja. Lõimumise edukust mõõdab elukohaerinevuste vähenemine.
  5. Eesti rahvastik ei vähene, kui sündimus kasvab oluliselt ning saabujaid on enam kui lahkujaid.
  6. Eesti on järkjärguliselt loobunud rändepoliitika senistest passiivsetest meetmetest. Neid võib asendada juhitud rändepoliitika, mis lähtub tööturu vajadustest ja saabujate lõimumisvõimekusest. Juhitud rändepoliitika nurgakivideks on punktisüsteemi kasutuselevõtmine töörändes ja õpirände soodustamine.
  7. Väikeste keelte ja kultuuride püsimise avatud maailmas tagab avar kultuuripoliitika ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamine. Avar kultuuripoliitika käsitleb eesti kultuuri kogu selle mitmekesisuses, mitte vaid kutselist ja pärimuskultuuri.
Posted in News | Leave a comment

Mari Nuga doktoritöö kaitsmine

Meie töörühma doktorant Mari Nuga kaitses 28. septembril doktoritööd teemal: “Soviet-era summerhouses On homes and planning in post-socialist suburbia”

“Endised suvila- ja aianduskooperatiivid: kodud ja nende planeerimise probleemid postsotsialistlikus eeslinnas.”

Juhendaja: Inimgeograafia vanemteadur Kadri Leetmaa

Oponent: Manchesteri ülikooli inimgeograafia professor Craig Young

Doktoritöö kättesaadav: http://dspace.ut.ee/handle/10062/53241

Posted in News | Leave a comment

Keskuse uus juht Daniel B. Hess

Tartu ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse uus direktor on New Yorgi Buffalo ülikooli professor ja Tartu ülikooli linnaplaneerimise teadur Daniel B. Hess. Hess näeb, et tänu Eesti riigi väiksusele on keskuses tehtav teadustöö ühiskonna jaoks märkimisväärselt oluline.

TÜ rektor Volli Kalm ja Daniel B. Hess Foto: Andres Tennus / TÜ

„Me oleme Danieliga juba mitu aastat edukalt koostööd teinud,“ ütles senine keskuse direktor professor Tiit Tammaru. „Meil oli väga hea meel, kui ta sai Tartu ülikoolis teadustöö tegemiseks Euroopa Komisjonilt prestiižse Marie Skłodowska-Curie stipendiumi, mis on võimaldanud meil teaduskoostöö viia kõrgemale ja konkurentsivõimelisemale tasemele.“

Hess otsustas keskusega liituda tänu selle väga heale rahvusvahelisele mainele. „Mulle teeb head meelt keskuse teadustöö suurepärane kvaliteet,“ ütles Hess. „Meie meeskond on noor ja energiline. Praegu on käimas viis suurt Euroopa Liidu rahastatavat projekti, mis tegelevad mobiilsuse, eraldatuse ja planeeringu erinevate külgedega. Eesti on väike riik ning tänu sellele on teadlased tihedalt seotud otsuste tegijatega, muutes nii teadustöö ühiskonna jaoks märkimisväärselt oluliseks.“

Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets on Daniel Hessi ametisse määramisega väga rahul. „Tartu ülikooli üks olulisemaid arengueesmärke on suurendada rahvusvahelist nähtavust. Hess on esimene Marie Skłodowska-Curie stipendiaat Tartu ülikoolis, kes on siia tulnud väljastpoolt Euroo

pa Liitu. Tervitame teda rände- ja linnauuringute keskuse uue direktori ametikohal ja soovime, et tema Tartus veedetud aeg oleks tulemusrikas.“

Hess on New Yorgi Buffalo ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneeringu osakonna professor. Tema teadustöö Eestis keskendub suurte korterelamurajoonide kujunemisele, arendamisele ja planeerimisega seotud probleemidele. Hessi uurimistöö eesmärk on leida lahendusi, kuidas nõukogude-aegseid elamupiirkondi ümber kujundada ja planeerida.

Lisainfo, TÜ rände- ja linnauuringute keskuse direktor
daniel.baldwin.hess@ut.ee

Posted in News | Leave a comment

Doktorant Kadi Mägi artikkel meedias

Kadi Mägi, Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru ja Maarten van Hami artikkel ilmus ajakirjas Demographic Research ning käsitleb eestlaste ja venelaste elukohavalikuid Tallinna linnas.

Hiljuti avaldas Postimees sellel teadustööl põhineva pikema eestikeelse artikli:

http://tehnika.postimees.ee/3759925/tallinn-muutub-tulevikus-venekeelsemaks

Mägi et al. artikkel täismahus saadaval: http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/34-41.pdf

 

Posted in News | Leave a comment